|
Article on other languages:
|
Ko e ʻakau ʻi he saienisi ʻo e moʻui ko e taha pē ʻo e puleʻanga tuʻi ʻo e ngaahi meʻamoʻui ʻe 4 ʻoku fakatefito ki he ngaahi lokiʻimoʻui ʻoku lahi. Ko e ngaahi holisi ʻo honau lokiʻimoʻui ʻoku fefeka pē mo e meʻa ngeʻesi ʻi loto. ʻOku faingataʻa ʻo fakamatala totonu ʻa e ʻuhinga ʻo e ngaahi ʻakau. Kā ko e lahi taha ʻo e ngaahi ʻakau ʻoku lanumata he chlorophyll, ko e meʻa kemi ʻoku lava puke ʻa e ivi ʻo e maama ʻo e laʻā. ʻA ia ko e ʻakau ko e tumuʻaki ʻo e haʻi sēini meʻatokoni ʻi māmani. Ko e ngaahi puleʻanga tuʻi ʻo e meʻamoʻui fakalokiʻimoʻui
Ko e fanga meʻamoʻui kehe (taʻelokiʻimoʻui): siemu, vailasi, mo e hā fua Ngaahi kupu mahuʻinga taha ʻo e puleʻanga tuʻí ni
He onopooni ʻoku ʻikai ngāueʻaki ʻe he kau saienisi ʻa e ongo meʻa ko e "tengaʻiʻakau telefua" mo e "ʻufiʻufi" ʻi heʻenau fakafaʻafaʻahinga ʻo e ngaahi meʻamoʻui. ʻOku pehē: he onopooni ʻoku toe ʻa e ngaahi vahe ʻe 5 ʻi he ʻuluʻivahe ʻo e "ʻakau tengaʻiʻakau", ko e ngaahi ponga paame mo e ʻakau fuasiliva mo e ʻakau paini mo e ʻakau sukau mo e ʻakau matala. ʻOku sai pē ko e ongo meʻa "tengaʻiʻakau telefua" mo e "ʻufiʻufi" ʻoku ngāueʻaki pē ʻi he lea faingofua. Ko e kupu ʻeni ko e potuʻi ia (stub). ʻIo, ko koe, kātaki tokoni mai ʻi hono ngāue fatu fakalahi.
|
This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.